See wikiHow õpetab teile, kuidas luua Vikipeedia artiklile õige tsitaat. Lihtsaim viis seda teha on kasutada Vikipeedia sisseehitatud tsiteerimisgeneraatorit, mis viitab vaadatava lehe versioonile, kuigi vajadusel saate ka käsitsi tsiteerida. Enne Wikipedia kasutamist uurimiseks küsige oma õpetajalt, professorilt või toimetajalt, kas nad aktsepteerivad wikit hea mainega allikana.
Sammud
Näidisviited
MLA Wikipedia tsitaat
Toetage wikiHow ja avage kõik proovid.
APA Wikipedia tsitaat
Toetage wikiHow ja avage kõik proovid.
Chicago Wikipedia tsitaat
Toetage wikiHow ja avage kõik proovid.
Meetod 1 /3: Wikipedia Citation Generator kasutamine
Samm 1. Avage artikkel, millele viitate
Minge Vikipeedia lehele selle artikli kohta, mida soovite tsiteerida.
Samm 2. Klõpsake Tsiteeri seda lehte
See link asub lehe vasakus servas olevate valikute veeru jaotises "Tööriistad".
Samm 3. Leidke oma tsiteerimisstiil
Sirvige siniste tsitaatide päiste loendit, kuni leiate oma eelistatud tsiteerimisstiili (nt "APA stiil"). Viide esitatakse stiili pealkirja all.
Samm 4. Valige kogu tsitaat
Klõpsake ja lohistage hiirt vasakult paremale üle kogu stiiliviite all oleva tsitaadi.
Samm 5. Kopeerige tsitaat
Kui kogu tsitaat on esile tõstetud, vajutage kas Ctrl+C (Windows) või ⌘ Command+C (Mac).
Samm 6. Avage rikastekstiredaktor
"Rikas tekst" viitab lihtsalt võimalusele säilitada sisu vormindamisel vormindus (nt kaldkiri); tavalised rikastekstiredaktorid on Microsoft Word, Apple Pages ja Google Documents.
Samuti võite topeltklõpsata dokumendil, millele soovite tsitaadi lisada, kui see on Wordi dokument või muu sarnane
Samm 7. Kleepige oma tsitaat
Kui olete rikastekstiredaktori (või oma dokumendi) avanud, vajutage kas Ctrl+V (Windows) või ⌘ Command+V (Mac), et kleepida tsitaat Vikipeedias ilmunud kujul. Viide ilmub redaktorisse.
Meetod 2/3: APA stiili kasutamine
Samm 1. Alustage oma kirjet Vikipeedia kirje pealkirjaga
APA stiilis Vikipeediat tsiteerides loetlege esmalt artikli nimi. Te ei pea kasutama jutumärke ega kaldkirja. Kirjutage lihtsalt artikli pealkiri, millele järgneb punkt. Näiteks kui tsiteerisite artiklit Jimmy Carteri kohta, näeks teie tsitaat alguses välja selline: Jimmy Carter.
Kui soovite juhtida autori nimega, soovitab Vikipeedia kasutada nimena „Vikipeedia kaastöölisi”
Samm 2. Lisage kuupäev, kui see on saadaval
APA stiilis on tavaks lisada kuupäev, mil veebiallikas avaldati või viimati muudeti. Viimase redaktsiooni kuupäev on Vikipeedia lehe allosas; kui te ei leia kuupäeva, võite lihtsalt kirjutada "n.d." pealkirja järel sulgudes. Pärast kuupäeva lisage punkt.
Tulles tagasi meie näite juurde, näeks teie tsitaat välja selline: Jimmy Carter. (n.d.)
Samm 3. Kirjutage sõnad "Vikipeedias"
APA stiilis on tavaks mainida, kust leidsite elektroonilise allika. Vikipeediat tsiteerides kirjutaksite "Vikipeedias", kursiivides sõna "Vikipeedia" ja lisades seejärel punkti.
Meie tsitaat peaks olema järgmine: Jimmy Carter. (n.d.). Vikipeedias
Samm 4. Järgige allalaadimise kuupäeva
See on kuupäev, millal te andmetele juurde pääsesite. Kasutage sõna "Laaditud" ja kirjutage kuupäev. APA stiilis on kuupäevaks kirjutatud "Kuu kuupäev, aasta". Näiteks kui otsisite oma allika 2015. aasta 15. oktoobril, kirjutaksite: "15. oktoober 2015." Lisage kuupäeva järele koma.
Näitlikustamiseks võiks meie näide seni välja näha: Jimmy Carter. (n.d.). Vikipeedias. Välja otsitud 15. oktoobril 2015,
Samm 5. Lõpetage URL -iga
Pärast kuupäeva lõpus asuvat koma kirjutage "alates" ja lisage seejärel Vikipeedia lehe täielik URL. Meie näites oleks meie viimane tsitaat järgmine:
- Jimmy Carter. (n.d.). Vikipeedias. Välja otsitud 15. oktoobril 2015 aadressilt
- Ärge unustage kasutada püsilinki, vastasel juhul on teistel lugejatel raske leida, kust oma sisu hankisite.
Meetod 3/3: MLA stiili kasutamine
Samm 1. Alustage artikli pealkirjaga
MLA stiilis alustaksite tavaliselt veebipõhist tsiteerimist autori nimega. Kuna Vikipeedia artiklitel pole autoreid, läheksite lihtsalt artikli nime juurde. Pange see jutumärkidesse ja lisage hinnapakkumistesse punkt. Kasutades taas Jimmy Carterit näitena, alustaksite oma artiklit sõnaga "Jimmy Carter".
Kui soovite juhtida autori nimega, soovitab Vikipeedia kasutada nimena „Vikipeedia kaastöölisi”
Samm 2. Lisage suurem allikas
MLA -stiili järgi peate lisama suurema allika, kust artikli leidsite. Kui tõmbate artikli New York Timesist, kirjutate artikli nime järele kaldkirjas New York Timesi. Kui tõmbasite oma artikli Vikipeediast välja, peate lihtsalt kirjutama Vikipeedia, vaba entsüklopeedia. Järgige perioodiga. Meie näite kohaselt ei loeks meie tsitaat järgmiselt:
"Jimmy Carter." Vikipeedia, vaba entsüklopeedia
Samm 3. Kaasake kirjastaja
MLA stiilis peaksite kaasama kirjastaja. Veebiallikatega töötamisel pole see teave alati teada. Vikipeediaga töötades on aga kohane kirjutada kirjastajaks "Vikipeedia, vaba entsüklopeedia". Järgige komaga. Meie näide oleks nüüd järgmine:
"Jimmy Carter." Vikipeedia, vaba entsüklopeedia. Vikipeedia, vaba entsüklopeedia
Samm 4. Võimaluse korral lisage avaldamise kuupäev
Tavaliselt peaksite lisama veebiväljaande kuupäeva. Viimase redaktsiooni kuupäeva leiate lehe allosast. Kirjutage päev, lühendatud kuu ja seejärel aasta. Kasutades meie näidet, oleks meil nüüd järgmine tsitaat:
- "Jimmy Carter." Vikipeedia, vaba entsüklopeedia. Vikipeedia, vaba entsüklopeedia, 25. september 2014.
- Võite avastada, et kõige parem on lihtsalt kirjutada "n.p." avaldamise kuupäeva märkimiseks pole teada.
Samm 5. Lisage väljaande tüüp
Sel juhul sisestate veebi. pärast kuupäeva. Teie tsitaat peaks nüüd olema järgmine:
"Jimmy Carter." Vikipeedia, vaba entsüklopeedia. Vikipeedia, vaba entsüklopeedia, 25. september 2014. Veeb
Samm 6. Lõpetage allika leidmise kuupäevaga
MLA -stiilis lõpetate veebiallikate tsiteerimise, loetledes kuupäeva, millal te andmetele juurde pääsesite. MLA stiilis kirjutate kuupäeva, seejärel kuu ja seejärel aasta. Te ei kasuta komasid, kuid lühendate kuu kolme täheni ja lõpetate punktiga; näiteks kui avasite artikli 2. veebruaril 2016, kirjutaksite "2. veebruar 2016." Meie viimane tsitaat kõlaks nii:
"Jimmy Carter." Vikipeedia, vaba entsüklopeedia. Vikipeedia, vaba entsüklopeedia, 25. september 2014. Veeb. 2. veebruar 2016
Näpunäiteid
- Vikipeedia artiklid pakuvad üldjuhul lehe allosas tsitaatide loendit. Need viited võivad olla usaldusväärsemad kui Wikipedia ise allikana.
- Võite jälgida Vikipeedia artiklite linke, et veenduda, kas linkide teave on Vikipeedia artiklis täpselt esitatud.
- Jälgige hoiatusi Vikipeedia artikli ülaosast. Artiklid on mõnikord märgistatud, kui need on ebausaldusväärsed või halvasti hangitud. Te ei tohiks neid artikleid akadeemilises töös kasutada.
Hoiatused
- Vikipeedia ei taga täpsust, ei paku meditsiinilist nõu, ei paku juriidilist nõu ega sisalda tsenseeritud sisu ning seda pakutakse sellisena, nagu see on.
- Enne selle viitamist veenduge, et teie professoril või õpetajal on Vikipeedia allikas korras. Paljud pedagoogid peavad Vikipeediat ebausaldusväärseks ja keelavad selle selgesõnaliselt akadeemilises kirjutamises.
