Goniomeeter on sisuliselt kahest käest väljaulatuv eend, mida kasutatakse liigese liikumisulatuse mõõtmiseks. Neid kasutatakse kõige sagedamini füsioteraapias, et jälgida liigese liikumise edenemist. Goniomeetri abil saate mõõta palju liigeseid, näiteks põlve, puusa, õla või randme. Oluline on joondada goniomeetri keskosa liigese keskele, kasutades kahte kätt, et jälgida, kui kaugele võib jäseme painutada või sirutada.
Sammud
Meetod 1: 2: Goniomeetri joondamine mõõtmiseks
Samm 1. Enne goniomeetri kasutamist tutvuge sellega
Goniomeetril on kaks kätt: üks, mis on kinnitatud ringile, millel on nurgakraadid, ja liikuv käsi, mis mõõdab. Veenduge, et saate aru, kuidas liikuv käsi osutab nurgakraadidele, et saaksite liikumisulatust täpselt mõõta.
Kui goniomeetri liikuv käsi on liikuva jäsemega joondatud, vaatate goniomeetrit, et näha nurga astet, millele liikuv käsi osutab
Samm 2. Joondage goniomeetri keskpunkt liigendi keskpunktiga
Goniomeetri keskpunkt, mida nimetatakse ka tugipunktiks, tuleks asetada otse mõõdetava liigese tugipunktile. Keskel on ümmargune osa, mis on kinnitatud statsionaarse õla külge. Nii goniomeetri kui ka liigese tugipunktide joondamine tagab täpse mõõtmise.
Näiteks kui mõõdate puusaliiget, tuleks goniomeetri keskkoht asetada otse puusaliigese kohale, puusa keskele
Samm 3. Hoidke goniomeetri paigalseisvat kätt piki mõõdetavat jäset
Kui goniomeetri keskpunkt on liigendil, joondage statsionaarne käsi (ringile kinnitatud käsi) jäsemega, mis jääb paigale. See on jäseme, mida hoiate kindlalt, kui teine jäseme pöörleb.
- Kui te mõõdaksite oma põlve liikumisulatust, oleks goniomeetri tugipunkt teie põlveliigese tugipunktis, kusjuures goniomeetri statsionaarne käsi oleks reiega joondatud.
- Kui see aitab, kujutage ette, et joondate goniomeetri käed oma keha luudega.
Samm 4. Venitage liigend läbi liikumisulatuse
Hoides goniomeetrit ja liikumatut jäset paigal, liigutage liigendit nii ette- kui tahapoole kui võimalik. Olge ettevaatlik, et te ei liigutaks ühtegi muud kehaosa peale mõõdetava jäseme. Sirutage liigend nii kaugele, kui see ohutult läheb, ja seejärel hoidke oma liigest paigal.
Näiteks hoidke oma kätt paigal, painutades randme ettepoole. Käsi oleks see jäseme, mida mõõdetakse, ja hoiaksite käe stabiilsena ja liikumatuna
Samm 5. Liigutage goniomeetri liikuvat kätt, et joonduda liikuva jäsemega
Kui olete oma jäseme võimalikult kaugele sirutanud, libistage goniomeetri liikuv käsi ümber nii, et see oleks joondatud venitatud jäsemega joondatud. Nüüd peaksite goniomeetri statsionaarse käe joondama statsionaarse jäsemega ja goniomeetri liikuva käe liikuva jäsemega.
- Veenduge, et goniomeetri liikuv käsi liiguks otse allapoole liikunud jäseme keskelt.
- Goniomeetri tugipunkt peaks olema endiselt liigese tugipunktil.
- Kui see on õigesti joondatud, peaks see välja nägema nii, nagu kasutaksite venitusnurga jälgimiseks goniomeetrit.
Samm 6. Salvestage nurk paberilehele, et teada saada liikumisulatus
Goniomeetri liikuv käsi peaks olema suunatud statsionaarse käe nurgakraadi poole, öeldes teile liikumisulatuse. Vaadake goniomeetri näitu enne selle eemaldamist inimese kehast, juhuks kui goniomeetri käed pärast eemaldamist liiguvad.
Kirjutage üles, millist liigendit mõõtsite, millist liikumist tehti ja liikumisulatus kraadides
Meetod 2/2: spetsiifiliste liigeste mõõtmine
Samm 1. Kasutage goniomeetrit õlaliigese liikumisulatuse leidmiseks
Õla külgsuunalise pöörlemise mõõtmiseks alustage, hoides kätt otse vastu keha. Liigutage käsi aeglaselt ülespoole, sirutades nii kaugele kui võimalik. Mõõtke nurk goniomeetri abil. Õla tagurpidi painutamise mõõtmiseks alustage käega keha juurest allapoole ja liigutage seda enne mõõtmist tahapoole.
- Õla külgsuunaline pöörlemine on liikumine puhkeasendist (käed küljel) keha ülaossa, justkui tõstaksite kätt õhku. Keskmine liikumisulatus õla külgsuunas on 170 kraadi.
- Tagasi painutamine, tuntud ka kui hüperpikendus, on käe liikumine, mis algab puhkeasendist ja liigub keha taha. Selle keskmine liikumisulatus on 50 kraadi.
- Goniomeetri tugipunkt peaks asuma õlaliigese tugipunktil.
Samm 2. Painutuse või pikenduse leidmiseks painutage randme ette või taha
Randme painde leidmiseks toetage küünarnukk lauale nii, et käsi on püsti. Painutage käsi ettepoole nii kaugele kui võimalik, hoides kätt stabiilsena, mõõtes nurka, joondades goniomeetri käed piki küünarvarre ja keskmise sõrme keskpunkti. Pikenduse leidmiseks tehke sama, kuid painutage kätt ettepoole, mitte tahapoole.
- Goniomeetri tugipunkt asub randmeliigesel.
- Paindumine eeldab, et mõõtmiseks peab goniomeeter olema käe peal, pikendamiseks aga goniomeeter käe põhja ja peopesa kõrvale.
- Keskmine paindumisulatus on 80 kraadi, randme pikendamine aga 70 kraadi.
Samm 3. Leidke goniomeetri abil puusaliigese painutus ja pikendus
Laske inimesel lamada selili lamedale pinnale, jalad otse ette. Puusa paindumine on ühe jala liigutamine keha poole ülespoole-mõõtke seda nurka, asetades goniomeetri puusa küljele ja joondades käed. Pikenduse mõõtmiseks lamab inimene kõhuli ja liigutab jala võimalikult tahapoole.
- Kõige täpsema mõõtmise jaoks proovige jalgade liigutamisel puusi põrandalt mitte tõsta.
- Goniomeetri tugipunkt asub puusaliigese tugipunktis, käed on joondatud liikuvale jalale ja vöökohale.
- Puusade keskmine paindumine on 100 kraadi, samas kui keskmine hüperpikendus on 20 kraadi.
Samm 4. Joondage goniomeeter küünarnukiga, et leida selle liikumisulatus
Kui inimene lamab, hoidke kätt maapinnal, peopesa ülespoole. Painutage käsi ülespoole keha poole nii kaugele kui võimalik, mõõtes goniomeetriga paindenurga. Pikenduse mõõtmiseks painutage käsi võimalikult allapoole laua suunas, luues ideaalis goniomeetri kätega sirgjoone.
- Goniomeetri tugipunkt asub küünarliigese kõrval.
- Küünarnuki keskmine paindumine on 145 kraadi, samas kui keskmine pikendus peaks olema 0 kraadi (kui käsi on täiesti sirge).
Samm 5. Mõõda goniomeetri abil põlve sirutus ja paindumine
Põlve hüperpikenduse mõõtmiseks laske inimesel lamada selili stabiilsele pinnale ja sirutada jalg võimalikult sirgeks. Paindumise mõõtmiseks peab inimene lamama kõhuli, painutades põlve nii, et jalg tõmmatakse selja poole nii kaugele kui võimalik. Hoidke goniomeetrit põlveliigese küljel ja joondage käed mõlemal küljel, liikuv käsi on joonduva jalaga joondatud.
- Keskmine põlve sirutus peaks olema 0 kraadi (kui jalg on sirgjooneline), samas kui keskmine paindumine on ligikaudu 135 kraadi.
- Goniomeetri käte õigeks joondamiseks kujutage ette, et asetate goniomeetri käed mööda jala luid.
- Hoidke keha jala painutamise ajal stabiilsena ja liikumatuna.
